Surm ja Ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris

Surm ja Ilu on näitus, mis vaatleb gootilikke teemasid. Näituse kuraatoriteks olid: Eha Komissarov ja Kati Ilves. Näitus on koostatud väga paljude erinevate artistide poolt nagu näiteks: Ene-Liis Semper, Winny Puhh, Peeter Laurits ja mitmed teised.

Näitusel olid kohati natuke häirivad pildid. Mõned neist olid sellised, et ma oleksin neid parema meelega mitte näinud, siinkohal saab välja tuua pildi mehest, kes sünnitas last, mis tundus küllaltki ebamugav.

Samas oli näitusel eksponeeritud ka Winny Puhhi keerlev trummikomplekt, mis pani küll seisatama ja mõtlema, miks just see ja miks ta just siin on. 

Ülaltoodud pilt on üks kahest samasuguses stiilis pildist, mida ei olnud iga nurga alt võimalik vaadata ja andis küllaltki laheda 3D-efekti.

Näitus ei olnud kindlasti minu lemmik, sest ma ei saanud aru mitmestki asjast ja tekitas kokkuvõttes natuke ebameeldiva tunde.

Eesti graafika ajalugu

Tegemist on näitusega, kus eksponeeriti Eesti graafilist kunsti vahemikust 1860-1944. Näituse kuraatoriks oli Mai Levin. Näitusel oli esindatud Eduard Wiiralti ning 80 teise graafikakunstniku teosed.

Salome Trei "Tulijad"

Näituse külastamisel ei tulnud esile emotsioone, sest ei olnud eriti aega et töödesse süveneda. Töid oli palju ning tuli piirduda lihtsalt kiire vaatamisega. Eesti graafiline kunst tundub olevat tolle aja kohta küllaltki hästi arenenud ning selle näituse külastamisega sain teada ka mitmete uute Eesti graafilisekunsti kunstnike nimesid, lisaks niigi tuntud Eduard Wiiraltile.

Eduard Wiiralt "Jutlustaja"

Eesti Kunsti Klassika

Tegemist on Kumus oleva püsiekspositsiooniga. Sisaldab Eesti kunsti 18.sajandist kuni teise maailmasõja lõpuni. Tegemist on täiesti klassikalise kunstiga, kujutatud on maastike ning inimesi.

Nende maalide külastamisele ei kulutanud ma eriti aega, ning need ei tekitanud ka erilisi tundeid ega emotsioone. Pigem imetlesin ma lihtsalt maalide maalimise tehnikat, täpsust ja seda kuidas see tervikuna välja nägi. 

Hilma af Klint. Abstraktse kunsti pioneer

Hilma af Klint (1862-1944) oli spirituaalne Rootsi kunstnik. Näituse kuraatoriks on Iris Müller-Westermann, ning näitust on veel võimalik külastada, kuni 7.juunini. Hilma af Klint märkis oma testamenti, et tema töid tohib näidata alles 20 aastat pärast tema surma.

Hilma af Klint on oma töödes kasutanud palju erinevaid sümboleid, ning eredaid ja kontrastseid värved. Ülemine pilt on üks "kümnest suurimiast" maalist. Maal tundub äärest ääreni täis olevat erinevaid sümboleid. Arusaamiseks tuleb mõista neid mitmeid sümboleid, ning tuleb lahti mõtestada mida kunstnik nendega mõelda võib.

Maalil "Luik" on kujutatud kahte luike, üks must valgel taustal ja teine valge mustal taustal. Luiged on omavahel nokka pidi ühendatud. Arvaksin, et nad sümboliseerivad kahte vastandit nagu näiteks elu ja surma, mis on omavahel ühendatud ja seotud.

Ilmne paratamatus. Denes Farkas

Selles näituses olid kõik teosed loodud Denes Farkase poolt, need olid vägagi filosoofilised tööd, millest arus saamiseks oli vaja teha mõttetööd. Nende tööde iseärasuseks oli see, et nendes oli alati mingisugune viga, näiteks ruumis pealkirjaga "Kino" ei olnud tekst ja heli sünkroonne.Selle näituse käigus vaidelesime vastu teatud väidetele, mis olid kirjutatud Farkase poolt.Vastu vaidlemine polnud tavaliselt eriti raske, aga hea sõnastuse leidmine oli oluliselt raskem.

Vigade leidmine ei olnud alati väga kerge, kuid see tegigi selle näituse huvitavamaks kui teised.Võrreldes teistsuguste moodsa kunsti teostega olid tema teosed huvitavamad ja rohkem mõtleva panevad.

Raoul Sander Maine 10B

Kirjaoskus - kirjaoskamatus

Antud näitus kompab visuaalse kunsti ja teksti piire. Seda on teostelt koha näha, sest need ei ole kaugeltki klassikalised kunstiteosed, koosnedes tavaliste maalitud piltide asemel pigem näiteks graafikutest ja tekstidest.

Seetõttu tuleb selle kunsti mõttest arusaamiseks keskenduma ja mõtlema teose sisu ja selle esitusviisi üle.

See ei sarnane sellise kunstiga mida tavaliselt näha on ja koolis õpitakse, kuid ka sellel on kindlasti omad võlud ja mõtted mida selle kunsti vaatamine tekitab.

Kuna see on tavalisest kunstist, mida me kõik tunneme erinev ei saaks ma ütelda, et ma sellest väga hästi aru saan või et see mulle meeldib.Pigem ütleksin ma seda et see on suhteliselt segane ja sellest aru saamiseks oleks vaja kindlasti rohkem aega ja teadmisi.

Eesti kunsti klassika. 18.sajand-1945

Näitus Eesti kunsti klassika koosneb kunstist mis on loodud 18.sajandist kuni 1945.aastani.Tegu on klassikalisete kunstiteostega, millest arusaamiseks ei pea pikalt mõtlema.Maalidel on kujutatud klassikalist Eestit, seda kuidas nägi Eesti territoorium välja antud ajavahemikus, vanu ehitisi ja tolle aja inimesi.Sellist kunsti saab nautida igaüks ja ei vaja selleks palju aega, sest siin ei pea pikalt mõtlema mida autor selle teosega mõelnud on kuna see kõik on teostel näha.Seetõttu on see näitus ka üks minu lemmikutest mida ma külastanud olen, sest see on lihtsalt ilus klassikaline kunst, mida on kerge nautida.